Mõttesalv
reede, 28. oktoober 2005
  Seiklus
Väike pisike vahva mänguke, millele sattusin peale. Kodulehekülg.
Esialgse mulje põhjal - mõnus, lihtne, vahva... Muusika on tore - meenutab miskit otsa pidi vanu 086 peal mängitud kulinaid a la Larry 1, Police quest 1&2, Space quest 1&2... A mäng ise... Jooksed ringi... kogud mingeid lendlevaid objekte (virvatulukesed?) ja otsid aardelaekaid :)
Palju mõnusalt ja lihtsalt joonistatud ekraanitäisi kus ringi sipelda :)

Proovige, kui igasugu graafikanõudlikud jubinad vahelduseks üle viskavad ja aju midagi puhkuselaadset nõuab ;)
 
  Staar
Teadmiseks neile, kes kunagi juhtuvad mingitele TÜ korraldatavatele aktustele, kus kõlab kaunilt meeskoori esituses Gaudeamus. Kui seal meeskoori ennast kohal laulmas ei ole, vaid kasutatakse mingit salvestist, siis mina laulan kah nüüd seal salvestisel :D
Aga see lindistamine oli paras ajuväänamine. Poole seitsmest poole üheksani ainult ühte laulu laulda... Külll ühe salmi, küll pooleteise või mõni moment ka kolme salmi kaupa... Ja nii üha üle ja üle... Kolm korda võib arvata, kas see laul jäi tervele koorile kummitama ka pärast lindistamise lõppu :P Isegi õhtul voodisse minnes (vahepeal kuulasin igasugu asju alates Jack Johnsonist kuni Rammsteinini välja) kõlas mõttes "... viviat acadeeeeemiaaaaa... vivaNt proffesoooooreeeees.." :S eugh...

Aga väljas on täna tõsiselt ilus päev. Hommikul oleks saanud niipalju ilusaid pilte... Kui ainult poleks kiire olnud töölejõudmisega...

Muusika kõrvus: Rammstein - Te Quiero Puta! (juba n-dat korda) ;)
 
neljapäev, 27. oktoober 2005
  Mina...
Juhtusin mingit isiksuse kohta käivat testi tegema. Tulemus on siis selline, nagu allpool näha võib.

isiksustesti tulemused
Et siis... Kas see ka tegelt vastab minule? Kes teab...

PS! Poolakate ilmaennustusportaal weather.icm.edu.pl on täits täpne kaadervärk. Sealt võis välja lugeda, et täna hakkab kell 15 päike paistma. Hakkaski. Tegelt isegi natuke varem :)

Hilisem lisa: link testi asukohale
 
teisipäev, 25. oktoober 2005
  Et tu... Jänku!
Tallinnas on asjad pekkis niikuinii. Ninasarvik laiutab siin ja seal. Volikogus lausa kolmes eksemplaris. Ja nüüd siis siin Tartus kah.. Siin - kus idees peaks ju siiski olema täiesti arukad ja korralikud inimesed. Ja Jänksist arvasin ma kah rohkem. Oli ju täiesti hea võimalus teha koalitsioon Isamaaliiduga (9 mandaati) või siis SDE-ga (6 mandaati) ja ikka oleksid saanud üle 50% mandaatidest volikogus (50% on 24,5 mandaati ja Reform sai 19 mandaati).
Aga ei!!! Ikka kisub sinna loomaaia poole... Võeti ninasarvikud kampa ja tehti nendega asju... Võeh!

/me on pettunud... tõsiselt.
 
esmaspäev, 24. oktoober 2005
  Eeeugh...
Minu jaoks on hetkel veel pühapäev. Põhjus - eile sai tõustud kell 8 õhtul.. Lihtsalt juhtus nii. Mõnetunnise ülevaloleku järel üritasin uuesti magama minna. Ei õnnestunud. Öö jooksul sain und, kui sellist vist kokku poolteist tundi. A nuh... ega palju rohkem vaja polnud kah, kuna siiski olin ju äsja tossand magada 15 tundi jutti.

Enne sai vaadatud LOtR-i esimest osa telekast... Samal ajal Shalayaga asja paralleelselt kommenteerides. Vahva oli. Nagu interaktiivne muuvinait vms.. :) Tekkis idee ka selles osas, et peaks kunagi võtma kätte ja mingisuguse seltskonnaga läbi viima LOtR-i maratoni... Ehk siis kõigi kolme osa extended-versioonid ära vaatama jutti. Eks näis, kuidas jaksu ja aega jätkub vms... Iseenesest on filmid ju olemas.
Pärast seda, kui olime koos pookind erinevatele tegelastele erinevaid feate ja klasse külge (Legolasel on NPC klass aristocrat ja Aragornil peavad olema featidest sellised asjad, nagu dodge, deflect arrows, two-handed weapon fighting style, ambidexterity, two weapon fighting style (viimased kaks tulevad koos tema ranger-klassiga) endurance, great cleave) tekkis tunne, et tegu on minu näol vist ikka paraja fantasy-d&d-tolkieni-nerdiga. Aga võtan omaks sellekohased "süüdistused". Lausa rõõmuga tegelikult :)
 
reede, 21. oktoober 2005
  Muusikalised taasleiud...
Paar päeva tagasi leidsin Penguin Cafe Orchestra enda muusika hulgast uuesti üles. Shalayalegi sai antud seda kuulata. Temal töötas igatahes täpselt nii, nagu pidi ;) Kui on võimalust teil kuulata seda - soovitan :D

Muusika kõrvus - Penguin Cafe Orchestra - Telephone and Rubber Band
 
kolmapäev, 19. oktoober 2005
  :S
Emotsionaalselt ebastabiilne... Ja nuudel-näpp kah veel pealegi.

Hilisem lisa: Anatol Stefanet ja tema viiulimuusika moldaavia rahvusrütmides avitas ning keeras niigi ebastabiilsele emotsioonide virr-varrile uued tuurid sisse ja lisas omad kiuksud ja veidrused.
Ja nuudlinäpp olen ikkaveel... :S
 
esmaspäev, 17. oktoober 2005
  Taaskordne fotoseksualism ja edevus...
Ehk sai pandud lisaks varasematele veel mõned pildid üles. Seekord siis sellelt mustvalgelt filmilt... Sellised siis, mis polnud tolle üritusega seotud. Vaid lihtsalt need teised pildid. Seekord siis siia lehele.
Palume nüüd nautida :P
 
pühapäev, 16. oktoober 2005
  Fotoseksualism
Täna sain kätte enda mustvalge filmi, mis sai mingi perioodi jooksul tehtud. Nii eksperimendi mõttes. Mina jäin rahule ja veendusin, et siiski jah - mustvalge fotograafia on hoopis teise ja temperamentsema hingega. Vahel mõnusalt soojem ja "mugavam" kui värvifotograafia... Samas teisel momendil julmalt külm ja kõle ning hüljatust sisendav.
Ühesõnaga minule need pildid meeldivad ning idee, et teinekordki sedasi mustvalge peale pildistada, sai tugeva toetuse. :D
Väike näidis teile siia kah:

See pilt on tehtud käest. Valgust andis vaid Krooksu aknal olnud valgusreklaam.
(Nikon F60 35mm 1/1,5 s f/4,8 Ilford XP2 Super 400)

Ja neile, kes käisid Aja juures tema selles korteris elamise esimest aastapäeva tähistamas, siis võite vaadata mõningasi pilte sellest üritusest. Neid, mis ma suutsin enda aparaadiga kinni püüda... :)
 
reede, 14. oktoober 2005
  ...
Uksest välja astudes ei ole täna enam keegi kindel kuhu nad satuvad. Ümbrus on tundmatuseni muutunud. Maailmas olnud värvid on kaotanud poole oma särast ja allesjäänudki on kõik liiga pastellsed, et päris olla.
Maailma olemasolu on küsitav. Siiski... Maailm vist on siiski mingis mõttes olemas, kuid aeg on sellest ära võetud. Normaalsed igapäevased hääled kõlavad kõik kuidagi läbi vati. Või siis on liiga valjud või vastupidi summutatud. Hääleallikaidki pole. Nagu oleksid nad eile lindistatud ja siis täna kulisside tagand lastakse mingi eriti jama maki abil.
Enne sillale astumist tuleb kõhklus hetkeks hinge. Ei tea, kas see lõpeb ikka samas kohas, kus eilegi. Ümberringi pole näha isegi mitte seda, kas ta läheb üle selle sama jõe kui eile. Tegelikult pole erit aru saada isegi mite seda, kas ta hakkab samalt kohalt, kus eile. Tuleks siis keegi silla pealt maha, saaks küsida, et kuhu silla teine ots jõuab. Aga nagu needusena - mitte kedagi ei ole näha liikumas.
Südant rindu võttes astun sillale ning loodan, et sinna jõudes olen veel elus. Ükskõik siis, kus se seal asub. Olen valmis kõigeks. Poole silla peale jõudes paneb keegi nõrga tule kusagil põlema. Läbi kõikkekatva loori on märgata üksikut heledat ketast. Siiski on see ketas vaid sümboolsena seal rippumas, sest tegelik valgus tuleb siiski ilma konkreetse allikata ja suunata igalt poolt mu ümbert.
Silla keskele jõudes (vähemalt eile oli see veel silla keskkoht) tekib kõhe tunne. Silda hoidvad trossid kaovad pilvedesse. Samasse pilve püüavad end peita ka silla tugipostid. Kas need seal ka kohtuvad või kuhugi kinnituvad? Keegi ei tea seda. Silla all on midagi. Ma pole päris kindel kas seda päriselt veeks saab nimetada või ei. Vesi tavaliselt liigub või lainetab. See siin ei tee mitte midagi. Nagu kivistunud oleks. Või nagu kivistunud ja siis pealt ära poleeritud. Mööda seda peegelsiledat ja tumedat pinda siuglevad tuhanded ja tuhanded madude vaimud. Mõned pisikeste pundikestena, teised pikkadesse ridadesse koondunutena. Siuglevad silla alt läbi nagu tahaksid nad endist jätta muljet, et nad tegelikult on möödaroomavad udujoomed. Aga ma ei usu neid. Nad ei suuda mind ära petta. Täna mitte. Kusagil eemal seisavad sellel kivistunud klaasil kummituslikud kogud. Eile nad kiikusid jõevee lainetel ja tuules. Eile olid nad veel laevad.
Sillalt maha astudes toimub midagi ootamatut. Ühest uksest astub välja keegi isik. Esmalt, kui teda märkan, jääb mulje, et tegu on vaid kummituse või varjuga, kes tahab siin seiskunud ajamullis mind painama hakata. Mõned sammud lähemale jõudes selgub siiski, et tegu on vaid ühe minu saatusekaaslasega - inimesega, kes on õnnetu juhuse läbi jäänud päris-ajast maha ning juhuslikult minuga samasse hetke kinni. Õnneks ta ei märka mind vaid lahkub ebakindlal ning tõtakal sammul kuhugi. Kas ta jõuab kah kuhugi ja kas seal kusagil on ka midagi? Ei tea ja tegelikult pole see hetkel ka mitte minu probleem. Niikuinii on ta siia lisatud kellegi kummalise poolt vaid selleks, et minus olevaid kahtlusi hajutada või siis süvendada. Ei tea.
Edasi kõndides tundub, et hakkan vist ajale uuesti järgi jõudma. Siin-seal märkan juba vilksamisi liikumas mõndasid hämaraid varje. Mõni suurem, mõni väiksem. Mida kaugemale edasi, seda selgemaks nende piirjooned muutuvad ja neile tekivad külge juba ka esimesed detailid. Värvid on siiski pastellsed liiga. Olen vist sattunud kahe aja vahele.
Maailm ja oleviku aeg tulevad mürinal minu juurde tagasi. Justnimelt mürinal. See mürin on väga lähedal ja väga reaalne. Üks buss sõidab minule mõnekümne sentimeetriga mitte pihta saades mööda. Kollane. Mitte pastellne, vaid päris-päris tibukollane. Jõuan veel napilt näpuga puudutada tema ühte nurka - tugev, tihe, külm, märg. Päris. Seljataga toimetab igapäevane loiuvõitu turuhommik end ise.
Jube paks udu on täna kuidagi.


__________


Eile sai viimast korda uiskamas vist käidud sellel aastal. EMHI prognoosi arvestades on tõenäoline, et täna hakkab juba sadama. Kui ei hakka, siis piisavalt külmaks pidi ikkagi minema. Seega enam vist ei anna edasi lükata uisuseksualismi (TM Shalaya) talvepuhkust :P

Ja Krooksu mäge annab muide pikendada Kroonuaia mäega. Sedasi sõites ja ilma hoogu (ei algul ega ka vahepeal juurde) lükkamata jõudsin herne poe ette välja veeretud. Ainus trikiga koht selle sõidu juures on 90-kraadine kurv, mis tuleb põhimõtteliselt täiskiiruse pealt teha, et Jakobi tänavast saada Kroonuaia tänavale. Ja kui see tehtud, siis edasi on sõit ju ainult allamäge :D
 
kolmapäev, 12. oktoober 2005
  Viga!
Lõunapausil mõtlesin, et lähen ja astun korra äsjaavatud Tartu uuest kaubamajast läbi. Mõtleisn, et ei viitsi Raatuse kaubamajja minna söögijahile. Viga oli! Tegelt oleks pidanud viitsima...
Kaubamajas oli hullumaja. Liiiiiiiga palju inimesi korraga ühes poes. Ma ei tea, mida nad kõik sealt otsisid. Tõenäoliselt pooled sealolnud isikud ei otsinudki sealt mitte midagi vaid lihtsalt tulid tõast välja. Kui inimene kõnnib sihitult ühe leti juurest teise juurde jättes endast mulje, kui alluks ta Browni liikumise seaduspäratusele, siis vist ta ei ole eriti sihipärase tegevuse peal väljas. Häiris. Selliseid inimesi oli laias laastus pooled seal poes olnutest. Jube. Ja siis pidin mina nende keskelt-vahelt-ümbert-alt-pealt liikudes saama enda sihipärase tegevusega hakkama. Keeruline oli.
Poest välja jõudes oli igatahes tunne, et enne paari nädalat sinna poodi küll väga palju mõtet trügima minna pole. Kui just ei ole mingeid teisi eesmärke seal peale shoppamise.
 
  Vandalismus...
Seekord siis enda kallal... Taaskord sai tõestust, et tegelikult on mul annet natuke. Seda eriti erinevate esemetega enese vigastamises... Näiteks lõikasin ma täna hommikul endal näpust tüki välja kasutades kogemata selleks kääride ühte haru... Oleks siis veel, et näpp oleks kääri harude vahele jäänud vms... a ei... käärid olid pärani laiali ja ei liikund kokkupoole mitte millimeetritki... :S Ma ikka oskan :P
Lisaks sai eile edukalt käidud koorimeestega korvpallitrennis... Ja nagu varem vist mainitud, võib juba õigusega asja nimetada põhimõtteliselt Loomade jalgpalliks... Kui keegi juhtub ammustest aegadest sellist multikat mäletama, siis võib sealt aimu saada... Eile sain n2iteks lahtise pihuga täpselt kümpi. Üks näpp nii kogemata torkas silma kah veel... Tegu oli õnneks vaid õnnetusega ja tahtlikku momenti selles tegevuses polnud.

Statix X - Destroy All
 
esmaspäev, 10. oktoober 2005
  Weee...
Teisel katsel õnnestus siis saada endale sisse internet ja ka telekas. Eelmise korraga võrreldes oli asi ikka hoopis teine. Kahe suvalise ahv-tehniku asemel oli kohal üks pisike asjalik vene rahvusest härrasmees, kellel oli juba algusest peale selline nägu peas, et tegelikult ta teab täpselt, mis ta teeb. Hiljem tuli ka välja see, et see mees on STV-s see onkel, kes teostab modemite testimisi jms.
Igatahes tuli ta kohale ja kiirelt-kiirelt pani kaablitele ilusti otsa need jupid, mis seal käima pidid (v.a. üks jupp, mida tal ei olnud), lisas juurde kaablijagaja ja need lisakaablid. Järgmine moment küsis minu käest juba tabureti ning tormas kuhugi trepist üles kaableid ühendama seal asuvas boxis. Tagasitulle veendus ühe jupstüki abil, et telekasignaal on väga ilusti olemas ja puha. Ja siis hakkas internetiga asjatamine, mis võttis aega 40! minutit. Niikaua seadistas ennast paika minu kaabelmodem. Õigemini seni tegeles ta sagedusvahemiku kindlakstegemisega :) Õnneks sai siiski asi korda ja seega on mul nüüd olemas nett :D
_______

Tegelikult reite tagumised lihased valutavad... Õigemini tuikavad, kui suurem pingutus on. Seda laupäevase paintballi tõttu. 4h järjest linnalahingut mütata oli äraütlemata lahe. Palju-palju adrenaliini sai organismist läbi pumbatud ja terve keha meeldivat surinat-energiat täis laetud. Pärast veel 4h sauna ja hiljem õhtul istumine teiste kaas-madistajatega.
Teised näitasid ikka endal rinnal või jalgadel või külgedel olevaid punaseid latakaid, mis olid tabamustest jäänud. Minu ainus tundaandev moment oli üks pihk, kuhu sain 5cm pealt 4-lasulise valangu. Parem käsi oli. Õnneks olen ma relvadest laskmisega seotuna kui vasakukäeline/õlaline (sest parema silmaga on minul võimatu sihtida) ning seetõttu oli paremas käes olev kinnas voodriga. Paks nahkkinnas koos lambanahkse voodriga oli heaks kaitseks 100m/s torust väljuvate värvikuulide vastu.
Saunas sai tõdetud, et tegelikult on elu üks äraütlemata lill asi :)
 
reede, 7. oktoober 2005
  Urrrr.... Blja!
Krat... STV-s on vahvad tupoid ikka küll... Kahekesi tulevad telekat ja internetti sisse panema... Minu modemit, mis paar päeva tagasi sinna testi viisin, kaasa võtnud pole... Kaasas on mingi käkk Toshiba (ega ma täpselt võrrelnud pole - võibolla on minu modem kah käkk)... Lisaks sellele on vale leping veel... Selle asemel, et mulle mu enda isiklik! modem tagasi tuua tahavad nad mulle rentida nende oma. Ja siis küsimuse peale, et kus minu modem on? Esimene reaktsioon oli: "TeIe modem???" :/ Kui ma noogutasin ja ütlesin seepeale, et teie - tehnikud pidite selle kaasa võtma, kui siia tulete, siis tekkis meestel hämming... Mehed üritasid kiirelt olukorrast välja tulla ja kinnitasid üksmeelselt umbkeelselt, et modem on veel testimises... Aga... Aga... Üritus oli hea, kuid vale koha peal... Mulle oli nimelt 2 päeva tagasi testimisest helistatud ja kinnitatud, et modem on bueno ja kõik testimised läbinud!!!

Ehk ühesõnaga ei saand sittagi ja esmaspäeval on teine katse... URRR!
________

Miks inimesed poevad metallukse ja plekiga üle löödud seina vahele nurka nii kõvasti kui võimalik, et seal mobiiliga rääkida. Rääkima hakates aga väga kiiresti jõuab nende hääletugevus maksimumi ning tekst koosneb fraasidest: "Ma EI kuuuuuule sind!", "Su sõnad lähevad kaduma!" ja muud sellised... Muidugi kõige pärl on see, kui nad siis häält veelgi tõstes karjuvad: "Kas SUL on mingid leviprobleemid??"
Kahtlane...
 
  Whoopwedooo!
Täna on lootust, et ma saan taaskord kodust kah end lülitada imetabasesse Internetimaailma... Kui STV inimesed ikka teevad seda nii, nagu nad lubasid :)
 
neljapäev, 6. oktoober 2005
  Mälestused...
Tänane päev on alanud juba väääga kahtlaselt. Hommikul tegin silmad lahti selle peale, et nägin unes enda nooreaega ja sealset äratust. :S Kell oli too moment vaadates ilusti 05:58... Ehk täpselt äratuse aeg. Sõjaväe äratuse. Õnneks jäin ma uuesti kohe hoobilt magama...
Hiljem tööle jõudes sattusin netis ringi vaadates mingeid imelikke teid pidi ühe ammuse sõduri nooreaja mälestuste lehele. Ehk tõenäoliselt oli ta sõjaväes päevikut pidanud ja nüd siis mingi osa sellest ümber kirjutanud veebiformaati. Isegi vaatamata sellele, et autor ise oli täiesti tundmatu minu jaoks ja ka väeosa, kus ta teenis, oli minule võõras, tuli liigagi palju asju tuttavad ette... Ja mitte kõik need asjad ei toonud meeldivaid emotsioone meelde...
Öised häired... Öised häired, mis sisaldasid endas täisvarustuses elevandijooksmist... Päevased öörahud ja häirete harjutamised kiiruse parandamise eesmärgil... Hommikused võimlemised... Kollektiivsed "kommisöömised" riviplatsil... Sportlinnaload... Telefonitunnid ja nendeväline pommiaugus viibimise tunne... Kaasvõitlejate kõige elementaarsema taseme enesealalhoiuinstinktidest tingitud teatava loogilise mõtlemise võime ja teatava isikliku mugavuse poole pürgimisest innustatud arukuse aboluutne puudumine... Mõnede inimeste võimetus aru saada lihtsatest reeglitest... Laiapinnaline põlastav ja mõistmatu suhtumine mõningate lihtsate asjade suhtes - idee, et keegi võib vabatahtlikult sõjaväkke minna või siis selline lihtne asi, kui vabal ajal raamatu lugemine(!)...
Need on vaid mõned asjad, mis too lugemine meelde tuletas. Lisaks sellele muidugi esialgne väike šokk ja vaimne sandistumine, mis on tingitud tõdemusest, et mõni inimene ei mängigi lolli ja idiooti, vaid ta ONGI selline... Ja see on veel tema helge moment...

Õnneks on inimese aju ehitatud nii, et halbade emotsioonidega seotud mälestused lükatakse kuhugi tahaplaanile või unustatake palju lihtsamalt ära, kui positiivsete momentidega seotud mälestused...


 
kolmapäev, 5. oktoober 2005
  Pampers
"Pampersid on pohmakaga head. Valad nad külma vett täis ja tõmbad pähe. Nagu need sport-poksijad, kellel kaitsmed ümber pea on. Veel parem oleks, kui saad enne need külmkappi panna."
Vamps
 
teisipäev, 4. oktoober 2005
  väike testike...
Et siis selline olen ma nende arvates... Nunuh... :)

Find your Role-Playing
Stereotype
at mutedfaith.com.
 
esmaspäev, 3. oktoober 2005
  Kangekaelne olen
Viimati olin selline vist 11. klassi lõpus. Kuigi siis olin kohe ERITI kange kaelaga... Lisaks oli siis mul kael kange veel nii, et sain pead hoida stabiilselt ainult vasakule keeratuna. Otseks ei saanud pead keerata - kuradi valus hakkas, noh...
Täna oli sama värk... Hommikul oli plaanis kollektiivi ühispildi tegemine Pläsku 2. korruse parklas. Alguses tuli veidi oodata seal väljas kerge jaheda tuulekese käes. Toetasin end siis rahulikult pool-uniselt sinna käsitoe peale ja ootasin. Ühel momendil sõitis mingi auto, mis millegagi mu tähelepanu paelus, seljatagant mööda... Vaatasin algul ühelt poolt üle õla a kuna sealt ei näind, siis kiiresti keerasin pilgu üle teise õla... Ja oligi olemas! Kangekaelsus tuli kohe tuntava raksuga. Õnneks jõudsin pea otseks keerata, enne kui täitsa kangeks jäi. Vastikvastikvastik... Väike lohutus on see, et ainult vasakule vaatamine on valus... Paremale saab normaalselt :)

Lisaks sai täna tehtud päeva heategu. Sai Rollol abis käidud ja tassitud umbes tunnikeses jagu tavaari kolmandale korrusele. Tal nimelt köök ära lammutatud ja nüüd oli vaja ehitusmaterjal sisse tassida, et oleks, millest lammutatu uuesti üles ehitada. :)

 
SÕBRAD

Aweron
Crata
Tomm
Flo
Gea
Shalaya
Xel
Mariana
Mihkli fotoBlog
Küljetuul


Emma pilte

ARCHIVES
09/03 / 10/03 / 11/03 / 12/03 / 01/04 / 02/04 / 03/04 / 05/04 / 08/04 / 09/04 / 10/04 / 11/04 / 12/04 / 01/05 / 02/05 / 03/05 / 04/05 / 05/05 / 06/05 / 07/05 / 08/05 / 09/05 / 10/05 / 11/05 / 12/05 / 01/06 / 02/06 / 03/06 / 04/06 / 05/06 / 06/06 / 07/06 / 08/06 / 09/06 / 10/06 / 11/06 / 12/06 / 01/07 / 02/07 / 03/07 / 04/07 / 05/07 / 06/07 / 07/07 / 08/07 / 09/07 / 10/07 / 11/07 / 12/07 / 02/08 / 03/08 / 04/08 / 05/08 / 06/08 / 07/08 / 08/08 / 09/08 / 11/08 / 12/08 / 01/09 / 05/09 / 06/09 / 09/09 / 10/09 / 11/09 / 12/09 / 01/10 / 02/10 / 03/10 / 04/10 / 05/10 / 06/10 / 08/10 / 09/10 / 09/11 /


Blogger

HaloScan.com

Atom Feed