Hea päev...
Eile oli hea päev. Ellu jäin. Ehk siis - koori minnes krooksu ette jõudnunda vaatasin kuidas Tähtvere mäest veeres alla rahuliku 40km tunnikiirusega Sebe suur ekspressbuss. Vaatasin niisama, seda bussi esiotsa, et kust buss tuli (Tallinnast tuli) ja siis keerasin pea taas otseks.... Ja enne kui ma mõelda jõudsin tegi keha mingi refleksse liigutuse ning tõmbas end järsult teest eemale... Buss kimas samal ajal mööda... Vaatasin veel üle õla, et mis värk oli... Tuli välja, et kui ma poleks seda teinud, siis lamaksin tõenäoliselt praegu kusagil surnukuuris parema silma juurest lõhestatud koljuga.... Nimelt oli bussil üks alumine pakiruumi luuk lahti ja selle nurk oli mu peast (tänu põiklemisele) 10 cm kauguselt mööda kihutanud. Poleks ma põigelnud oleks see ilusti mulle sisse lõiganud. Aga noh... Jäin ellu... Seega hea päev ja kellelgi on vist mind veel vaja millegi jaoks... :P
Ühesõnaga - Lõpp hea, kõik lõpp hea.