Punanahk... Täna oli lõuna ajal huvitav olla. Ilm oli liiiiga hea selleks, et salatit endale näost sisse ajada meie 8. korruse hüper-ülekuumenenud puhketoas. Mõeldud - mõeldud!! Sai võetud salat ja vorstikesed ühes ning suundutud Pirogovile piknikku pidama. Kohale jõudes ja maha istudes sain aru, et vist on eile ja üleeile veidi päikest saadud ;) Isegi läbi särgi hakkas õlg kärssama...
Kui veidi taustast rääkida, siis reede õhtul sai lolli peaga Altonile helistatud ja palutud teda end metsa kaasa võtta järgmisel hommikul... Järgmine hommik kell 7.10 oli vahva üllatus, kui ärkasin selle peale, et Alton raputas mind ja ütles, et lähme! Esimene reaktsioon oli "Dabljuutiieff!" (loe: WTF!) Aga siis sain aru, mis värk on. Toppisin end kiirelt riidesse ja läksin temaga metsa. Metsa istutama nimelt. Vahva päev oli. Kella poole kaheksast kella viieni lõõskava päikese käes kuuseistikuid vedada üle kuumaastikku-kaugele-seljataha-jätvat maastikku. Muda lirtsus igas madalamas lohus ja kõik kõrgemad kohad olid kaetud täiesti läbimatu oksarisuga. Ja siis pidin sealt läbi liikuma, endal mingi ~20-30kg kott turjal (mis torkis kah veel nagu kurat). Temperatuur tõusis nagu segane ning ega kogu aeg jaksanud kah särki seljas hoida. Vahepeal sai seljast visatud... Ja tulemus oli käes - käed ja turi oli vahvalt roosa. Nägu kah. Aga hea tunne on sees - 6500 noort kuuseistikut sai istutatud kamba peale :)
Ja siis eile sai kah nauditud äraütlemata kaunist päeva sellega, et poole päeva pealt sai paariks tunniks Pirosse peesitama ja jäätist sööma mindud. Ehk siis eelmisel päeval roosaks aetud õlgadele ja seljale sai veel peale võetud veidi päikest... Ja öösel otse loomulikult magasin selle sama külje peal, mis mul veidi rohkem kõrbes (vist)... Tulemus - õlad tunnevad väga hästi, kui neid puudutatakse ;)  ¶ 13:03