Läbi...
Läbi see puhkus. Kahju tegelt. Asi hakkas meeldima vaikselt juba :P Aga pole hullu... Elame üle ja jätkame tööga nagu tavaliselt. Aga kuidas siis puhkus oli? Puhkus oli peaaegu, et täielikult arvutivaba ;) Tegelikult on vist lihtsam rääkida asjadest järgemööda.
Algas puhkus kohe Solemnitas Hapsaliensisega. Vahva oli. Sai tuttavaid nähtud ja uusi tuttavaid nii Eesti kui ka mujalt tulnud taasloojate hulgas soetataud. Nüüd järgmistel aastatel juba lihtsam minna ja seltsi leida. Lisaks sai ka massilahingus sipelda natuke. Küll ainult "neegripataljonis" ehk siis rammi lükkata, kuid asi seegi :D Oleks lubatud lingujaid kartuleid seal loopima, siis oleks linguga madistanud, kuid pealtvaatajaid oli liiga palju ja liiga lähedal. Ohtlik oleks olnud. Samas oli linnuse kaitsjate seas liiga palju ilma turviseta isikuid (mitte et neid ryndajate seas vähem olnud oleks) ja nad oleks võinud kõvasti-kõvasti haiget saada nende kartulitega.
Solemnitaselt sai kohe edasi Pärnusse kihutatud. Koduste juurde. Seal oli vaja sirgeks tõmmata/kaevata meie kaev. Siinkohal suured tänud Altonile, kes selle tegevuse juurde appi tuli. Ilma temata oleks asi läinud tõenäoliselt nii, nagu alguses plaanitud oli (3 päeva kõva tööd). Tema abiga saime 2 päevaga asja lahti, sirgeks ja kinni tagasi. Lisaks kõigele leidis Alton kaevu lahtikaevamise juures mullast kuldsõrmuse. Päris kullast sõrmuse. Initsiaalidega sees ja puha. Isegi kuupäev oli olemas - 1. October 1900. Voh.
Pärnule järgnes paar rahulikumat päeva Tartumail. Sai asjatatud natuke korteriremondiga seotud asju. Sai niisama puhatud.
Reede-laupäev... BR RL 2005 (tm Aweron). Vahva pidu oli. Igasugu muu aktsiooni kõrval sai näha kaasvõitlejaid nii siit kui sealtpoolt Paidet :P Lisaks sai Brigaad endale ilusad vormid ja puha :D Selle eest tänu meie suurtele juhtidele - Pagan ja Aweron. Õnnitlused ka Altonile - Brigaadi suurimale suule.

Kõrval0levalt pildilt võite näha meie imearmast Brigaadi tuumikut, kes oli kokkutulekul kohal. Pildilt puudub Acrata, kes asub hetkel pildi taga.
Kokkutulekust edasi kuni kolmapäevani sai tegeldud sellega, mis ametlikult käsil oli - puhkusega siis. Eriti suurt midagi ei teinud ja ega palju jaksanudki. Tuli koguda ennast eelseisva folgi jaoks.
Neljapäeval sai mindud ära folgile. Vahva oli. Palju-palju head muusikat, sõbralikke inimesi ja vahvaid kaaslasi. Suuremad elamused on vast Oort, Stefanet Folk Band ja VLÜ. Vähemalt on need need, millede puhul suudan ma praegu veel kuuldud muusika ja nime kokku viia.
Laupäeval olin ma sunnitud hommikul lahkuma mõneks ajaks Viljandist. Nimelt oli vaja teha Jõgeva treffi inimestele natukene näitemängu ja olla muinasaegne inimene. Pärast natuke veel mõõka viibutada ja Kaspariga "kakelda". Sealt sai tagasi folgile jõutud täpselt selleks ajaks, kui padukas pähe tuli. Selle läbi sai veelkord tõestust see, et minu telk on enda hinda väärt. Mitte grammigi märg. Mitte kusagilt. Väga eeskujulik käitumine telgi poolt.