Laulmisest Vahel mõtlen, et iseenesest peaks kooriga esinemine olema suht lihtne asi. Eriti siis, kui ei ole kõige kõrgema tähtsusega esinemine ja kui kõik laulud on juba vanast ajast selged ja kordi ning kordi läbi lauldud-ette kantud. Kõlab nagu lapsemäng?
Oleneb...
Kujuta ette, et oled värske sõdur suure väejuhi käsutuses. Sa püüad täita igat tema käsku viimase piirini täpselt ja ideaalilähedaselt. Probleem on aga selles, et su juht on tumm. Lisaks pole kumbki teist õppinud viipekeelt ja kõigele lisaks oskab ta suvalist teist keelt aga mitte seda, mida sina mõistad.
Teiseks on olukord, kus üritad võistelda ühena neljabobi meeskonnast. Probleem on selles, et iga meeskonna liige on kurt ja pime ning on erineval rajal oma bobiga. Ja sellest olukorrast peab tulema siis rekordisõit? :S
Kolmandaks on tunne nagu oleks kogu aeg kurgus ringi siplemas umbes viis eriti raevukat mardikat, kes pole otsustanud, kas minna alla või üles. Suu on kah vatti täis topitud ja lisaks veel kott kah pähe tõmmatud.
Lõpetuks on tunne nagu oleks jalad kruustangide vahele pandud ning siis nendega kästud õrre peal tasakaalu hoida. Lavalt lahkudes on selle tulemuseks effekt, nagu alakeha oleks kuni vöökohani kipsi pandud. Sellises olukorras siis peab head nägu tegema ning graatsiliselt ja väärikalt (seljas on ometigi ju frakk või vähemalt selletaoline asi) saalist välja jalutama. Situatsiooni huvitamaks tegemise mõttes lisame siia veel ühe krampis sääremarja :D

Aga tegelikult, vaatamata kõigele, läks eilne esinemine Jõgeval täitsa enamvähem :D


  ¶ 12:25