Mõttesalv
neljapäev, 25. september 2008
11. TRM
Olen terve ja kenasti ühes tükis. Ainult ühe sinika noppisin kusagilt väga müstiliselt ja kummalisse kohta. Aga siiski kõigest järgemööda, nagu peaks...
Pühapäeva hommik jõudis kätte üllatavalt kiiresti ja märkamatult. Tuli ennast autosse pakkida ja koos venna ning meie ratastega Otepääle vurada. Korra käis peast läbi kahtlus, et kuidagi liiga rahulik on olla, kuid kuna see ei olnud midagi halba, siis sinna see mõte jäi.
Tartust välja sõites tekkis tahtmine EMHI kohtusse kaevata. Lubasid nad ju selleks nädalavahetuseks kena ilma vahelduva pilvisusega ja ilma sademeteta. Teed pidin ma aga jälgima läbi väga märja esiakna ja kojameeste vehkimise. Vastik. Õnneks oli see sadu vaid Tartu ümbruses ning poolel teel juba enam ei sadanud.
Enne starti end riietesse ajades ja valmis seades tuli välja, et olin suutnud enda rattakindad maha jätta. Noh, alati jääb ju midagi maha. Õnneks olid uuel särgil pikad käised ja sai need osaliselt ümber käte venitada ning nii ei olnudki väga külm. Etteruttavalt öeldes oli tegelikult väga mõnus sõita ja ei põrutanud käsi kah ning käed ei hakanud surema kah mitte (nagu nad tavaliselt tegema kipuvad).
Stardikoridoris sattusin võrdlemisi lähedale joonele, mis eraldab kolmekohaliste numbritega sõitjaid ja teisi tagapool (stardikoridor 1001-1500). Stardipaugu käies sain suhteliselt varsti kohe sadulasse hüpata ja ka kohe sõitma hakata, mitte ei pidanud tõukeratta tehnikat arendama. Lisaks sain esimesest tõusust (kus varasematel aastatel jalutajate tõttu pidanud maha tulema ja ratast lükkama) esmakordselt üles sõita. :) Sealt edasi sattusin vist enda jaoks algust silmas pidades liiga kiirete meeste järgi sõites hasarti ning kerisin enda jaoks tempo liiga suureks. Tulemus oli 20km paiku käes... Või noh, jalgades...
Ühesõnaga - sõitsin end algusega kenasti kinni. Ühel tõusul seal siis pidasin kinni ja sirutasin-venitasin ning jalutasin veidi puhates mäest üles ratas käekõrval. Kui olemine veidi lahedamaks läks, hakkasin vaikselt edasi sõtkuma. Tagant tuli pidevalt kiiremaid mööda nagu oleks neil seal pesa, kust startida. Lisaks mõjusid mulle ka need mudased ning imevalt pehmed heinamaad veidi frustreeerivalt (nii vaimselt kui füüsiliselt). Ei tahtnud mitte see korralik tempo sisse tulla. Vahepeal jupikesi kruusateel sõites sai õnneks olemist veidi helgemaks enne, kui oli vaja jälle kesa peale "püherdama" keerata.
Umbes 55km paiku hakkasid vaikselt metsavaheteed kõvemaks muutuma ning minul kah olemine paranema. Auku sõidetud tundest ei olnud enam eriti midagi järgi - tõenäoliselt veidi vaiksem tempo ja "moos" aitasid. 60km kandis hakkas olemine juba täitsa heaks minema ja tuli ka väike sõidurütm sisse. Lisaks sattusin kusagil 70km kandis sõitma enamvähem üksi - eessõitjat nägi kurvitaha kadumaas umbes siis, kui ise eelmisest kurvist välja tulin ja tagasõitjad olid kah umbes 100m maas. Sellises seisus sain rahulikult oma sõidule keskenduda ega ei pidand jälgima seda, millist tsirkust teised vennad ees teevad. Sain enda tempo kätte ja sain rahulikult seda hoida. Oma üllatuseks hakkasid teised sõitjad kuidagi vaikselt selg ees vastu tulema. Ju siis olin end saanud korralikult käima ning leitud tempo oli suht hea. Möödatuiskajaid jätkus ka lõpupoole, kuid paljud neist olid juba numbritega 4000+ ehk siis lühiraja sõitjad.
Pärast viimast "boksipeatust" olevat tõusu läksin alguses võtma sellise kerge pelgusega - mälestus eelmisest aastast vms... Aga see mälestus oli vist end vahepealse aja jooksul paksuks söönud. Igatahes tõus oli laugem ja lihtsam, kui ma alguses ootasin ja mäletasin. Saepuruaugud ei olnud kah nii jubedad, kui mälu ütles. Täpselt finishisirge eel olev pehme olemusega tõus oli veidi üllatus, kuid siis paistis juba finish ning ees oli ka kenas rivis kohe mitu sõitjat. Reielihastes kumav kerge krambieelne valutuige ei saanud ometi segada effektset lõppu ja siis surusingi suurema käigu sisse ja kaapisin finishi poole. Sirgega sain 4,5 kohta paremaks end (see koma-viis oli üks "4000-sõitja", kes minu arvestusse ei läinud sisse).
Järgmisel päeval pärast sõitu ei olnudki jalad kõige hullemad. Täitsa andis kõndida. Seda aga vaid vaikselt ja tasasel pinnal. Trepist üles kõndides andis kohe tunda, et on nagu midagi tehtud.
Kokkuvõttes oli tegelikult päris raske sõit. Minu arvamust mööda võrreldav veidi eelmise aasta sõiduga. Esialgsete tulemuste järgi tuli koht 1712. ja Aeg 4:32.05. Aeg tuli parem, kui ma lootsin alguses - arvestasin 5h piiriga. Koht tuli kehvem nii paarisaja võrra, kuid loodetut (sõita välja koht, mis on stardinumbrist parem) oleks saanud täita siis, kui oleks saanud aja 13 minutit parema. Oleks-poleks. Järgmine aasta tuleb paraemini teha lihtsalt. Ja rohkem trenni kah enne sõitu. Siis on lootust :)
Aga nüüd on juba täitsa hea tunne sees ja mõnus olla :) Tulge teie kah sõitma! Tegelt kah :)
Pühapäeva hommik jõudis kätte üllatavalt kiiresti ja märkamatult. Tuli ennast autosse pakkida ja koos venna ning meie ratastega Otepääle vurada. Korra käis peast läbi kahtlus, et kuidagi liiga rahulik on olla, kuid kuna see ei olnud midagi halba, siis sinna see mõte jäi.
Tartust välja sõites tekkis tahtmine EMHI kohtusse kaevata. Lubasid nad ju selleks nädalavahetuseks kena ilma vahelduva pilvisusega ja ilma sademeteta. Teed pidin ma aga jälgima läbi väga märja esiakna ja kojameeste vehkimise. Vastik. Õnneks oli see sadu vaid Tartu ümbruses ning poolel teel juba enam ei sadanud.
Enne starti end riietesse ajades ja valmis seades tuli välja, et olin suutnud enda rattakindad maha jätta. Noh, alati jääb ju midagi maha. Õnneks olid uuel särgil pikad käised ja sai need osaliselt ümber käte venitada ning nii ei olnudki väga külm. Etteruttavalt öeldes oli tegelikult väga mõnus sõita ja ei põrutanud käsi kah ning käed ei hakanud surema kah mitte (nagu nad tavaliselt tegema kipuvad).
Stardikoridoris sattusin võrdlemisi lähedale joonele, mis eraldab kolmekohaliste numbritega sõitjaid ja teisi tagapool (stardikoridor 1001-1500). Stardipaugu käies sain suhteliselt varsti kohe sadulasse hüpata ja ka kohe sõitma hakata, mitte ei pidanud tõukeratta tehnikat arendama. Lisaks sain esimesest tõusust (kus varasematel aastatel jalutajate tõttu pidanud maha tulema ja ratast lükkama) esmakordselt üles sõita. :) Sealt edasi sattusin vist enda jaoks algust silmas pidades liiga kiirete meeste järgi sõites hasarti ning kerisin enda jaoks tempo liiga suureks. Tulemus oli 20km paiku käes... Või noh, jalgades...
Ühesõnaga - sõitsin end algusega kenasti kinni. Ühel tõusul seal siis pidasin kinni ja sirutasin-venitasin ning jalutasin veidi puhates mäest üles ratas käekõrval. Kui olemine veidi lahedamaks läks, hakkasin vaikselt edasi sõtkuma. Tagant tuli pidevalt kiiremaid mööda nagu oleks neil seal pesa, kust startida. Lisaks mõjusid mulle ka need mudased ning imevalt pehmed heinamaad veidi frustreeerivalt (nii vaimselt kui füüsiliselt). Ei tahtnud mitte see korralik tempo sisse tulla. Vahepeal jupikesi kruusateel sõites sai õnneks olemist veidi helgemaks enne, kui oli vaja jälle kesa peale "püherdama" keerata.
Umbes 55km paiku hakkasid vaikselt metsavaheteed kõvemaks muutuma ning minul kah olemine paranema. Auku sõidetud tundest ei olnud enam eriti midagi järgi - tõenäoliselt veidi vaiksem tempo ja "moos" aitasid. 60km kandis hakkas olemine juba täitsa heaks minema ja tuli ka väike sõidurütm sisse. Lisaks sattusin kusagil 70km kandis sõitma enamvähem üksi - eessõitjat nägi kurvitaha kadumaas umbes siis, kui ise eelmisest kurvist välja tulin ja tagasõitjad olid kah umbes 100m maas. Sellises seisus sain rahulikult oma sõidule keskenduda ega ei pidand jälgima seda, millist tsirkust teised vennad ees teevad. Sain enda tempo kätte ja sain rahulikult seda hoida. Oma üllatuseks hakkasid teised sõitjad kuidagi vaikselt selg ees vastu tulema. Ju siis olin end saanud korralikult käima ning leitud tempo oli suht hea. Möödatuiskajaid jätkus ka lõpupoole, kuid paljud neist olid juba numbritega 4000+ ehk siis lühiraja sõitjad.
Pärast viimast "boksipeatust" olevat tõusu läksin alguses võtma sellise kerge pelgusega - mälestus eelmisest aastast vms... Aga see mälestus oli vist end vahepealse aja jooksul paksuks söönud. Igatahes tõus oli laugem ja lihtsam, kui ma alguses ootasin ja mäletasin. Saepuruaugud ei olnud kah nii jubedad, kui mälu ütles. Täpselt finishisirge eel olev pehme olemusega tõus oli veidi üllatus, kuid siis paistis juba finish ning ees oli ka kenas rivis kohe mitu sõitjat. Reielihastes kumav kerge krambieelne valutuige ei saanud ometi segada effektset lõppu ja siis surusingi suurema käigu sisse ja kaapisin finishi poole. Sirgega sain 4,5 kohta paremaks end (see koma-viis oli üks "4000-sõitja", kes minu arvestusse ei läinud sisse).
Järgmisel päeval pärast sõitu ei olnudki jalad kõige hullemad. Täitsa andis kõndida. Seda aga vaid vaikselt ja tasasel pinnal. Trepist üles kõndides andis kohe tunda, et on nagu midagi tehtud.
Kokkuvõttes oli tegelikult päris raske sõit. Minu arvamust mööda võrreldav veidi eelmise aasta sõiduga. Esialgsete tulemuste järgi tuli koht 1712. ja Aeg 4:32.05. Aeg tuli parem, kui ma lootsin alguses - arvestasin 5h piiriga. Koht tuli kehvem nii paarisaja võrra, kuid loodetut (sõita välja koht, mis on stardinumbrist parem) oleks saanud täita siis, kui oleks saanud aja 13 minutit parema. Oleks-poleks. Järgmine aasta tuleb paraemini teha lihtsalt. Ja rohkem trenni kah enne sõitu. Siis on lootust :)
Aga nüüd on juba täitsa hea tunne sees ja mõnus olla :) Tulge teie kah sõitma! Tegelt kah :)
reede, 19. september 2008
Progemine ja muu
Väike mäng-harjutus algja-taseme programmeerimise harjutusteks funktisoonidega: Light Bot
Avastasin, et täitsa roostes polegi, vist. :) Minule meeldis :)
Ja siis veel veidi nerd-asju:
* Darths & Droids - koomiks. Kui Star Wars episood I oleks D&D mäng ja päriselt SW filme poleks olnudki ;)
* DM of the Rings - koomiks. Kui Sõrmuste Isand(a filmid) oleksid D&D mäng.
Mõlemad need on parasjagu vanad asjad, kuid vanu asju tasub ikka meelde tuletada. Eriti kui need head asjad on. :) Minule igatahes need meeldivad.
Ja vanadest asjadest veel... Väike pildimeenutus juba päris ammu toimunud PT kümnevõistluselt.
Avastasin, et täitsa roostes polegi, vist. :) Minule meeldis :)
Ja siis veel veidi nerd-asju:
* Darths & Droids - koomiks. Kui Star Wars episood I oleks D&D mäng ja päriselt SW filme poleks olnudki ;)
* DM of the Rings - koomiks. Kui Sõrmuste Isand(a filmid) oleksid D&D mäng.
Mõlemad need on parasjagu vanad asjad, kuid vanu asju tasub ikka meelde tuletada. Eriti kui need head asjad on. :) Minule igatahes need meeldivad.
Ja vanadest asjadest veel... Väike pildimeenutus juba päris ammu toimunud PT kümnevõistluselt.
