Päev 1 - 3
Eelmise postituse jätkuks veel veidikene. Hong Kongist Manilasse ja sealt Cebusse lendas jälle mingi pisikene ja suhteliselt ebamugav väike lennukike. Veidi suurem küll, kui Tallinnast Helsingisse. Manilas sujus asi täitsa hästi, kuna seal oli aega kohe piisavalt. See pagasisüsteem oli seal ainult veidi jama. Selleks, et istuda ümber ühelt lennukilt teisele, pidi korjama enda kohvri sealt pagasiletilt üles, jalutama sellega läbi tolli ning sealt tagant kohe hoone uksest välja. Seda kõike ainult selleks, et kõrvalolevast uksest sisse tagasi minna samasse ruumi, lasta kohver röntgenist läbi ja panna sellest punktist, kust ma kohvri üles korjasin, 5m kõrval lindi peale tagasi.
Manila lennujaam oli suhteliselt ebamugav ootamise mõttes. Lisaks sadas seal täiega vihma ning seega ei saanud väljas oodata. Sellele andis muidugi veel oma osa juurde kogu see pikalt lendamine ja ootamine, mis oli selle aja peale mind päris ära väsitanud.
Cebu lennujaam oli Manila omaga võrreldes palju ilusam. Ja sujuvam. Seal ootas mind juba vastas rendiauto juht, kes siis mind hotelli sõidutas. Lennujaamast väkja astudes oli esimene tunne, nagu oleks labidaga näkku saanud - selline kuumus ja niiskus.
See hotellisõit oli ise kah selline suhteliselt kummaline ja veidi silmi avav. Esiteks siinne liiklus on täielik hullumaja. Teel, mille laius on normaalselt võttes 3 autorida, sõidetakse (või vähemalt üritatakse sõita) 6 reas ja pidevalt ridu vahetades ja signaalitades. Reavahetamiseks muidugi suunda ei näidata. Ning need 6 rida ei ole alati nii, et 3 ühes ja 3 teises suunas. Suhteliselt vabalt vahelduvad need ridade arvud. Sellise ridade arvu tõttu on ka see, miks aasia autod sellised pisikesed ja kitsad kipuvad olema, et keskmisi eestlasi mahub sinna laiustpidi 1,5.
Teiseks oli see linnapilt. Paar päeva enne siia lendamist vaatasin netist, et Marco Polo pole kontori asukohast kuigi kaugel. Ehk et võiks isegi äkki jalutada. Taksost välja vaadates kadus see mõte suhteliselt kiirelt. Tänavate ääres kõnniteesid pole... Või kui on, siis on need umbes 40 cm laiused ja suhteliselt lagunenud. Lisaks on kõik tee ääred väga kahtlaseid putkakesi täis. Mõni putka on veidi ilusam samas, kui mõni putka on lihtsal kastidest saadud vineerist kokku klopsitud. Igal pool nende ees tiksusid mingid kahtlased elemendid. Osade putkade ees seisid mingid plastmasslauad ning nendele asetatud ajalehe pealt söödi seal samas valmistatud... asju...
Hotellituba on ilus. Hiigelsuure voodiga ja puha. Vaade on küll mitte linna poole, vaid mägede poole (linna poole vaadet loetakse ilusamaks), kuid arvestades järgmisel nädalavahetusel toimuvaid mingeid hullult suuri pidustusi ja bakhanaale, siis pole ime, et vabade ruumide valik hotellides ei ole just suur.
----------------
Esimene korralik päev Cebus. Tööpäev. Hommikul kontorisse jõudes tuli välja, et uus kontor, kuhu siine Playtech kolinud oli, asus veel osaliselt ehitatavas-viimistletavas hoones. Sealne kontoripind on samas ilgelt pirakas. Kontori aknast pasitab minule antud laua tagant täpselt mu hotell :)
Lõuna ajal käisime ühes kohe kontori taga olevas söögikohas. Ja ei olegi siin ainult mereannid ja linnuliha. Jummalast korraliku ribi sain seal. Peaaegu oleks ka kartuliputru pakutud.
Õhtul sattusin koos kohaliku väiksema ülemusega õhtust sööma ühte kohalikku grillikohta. Seal valid ise kõigepealt välja, et mis asju sa tahad süüa ja siis pärast seda nad praevad sulle need asjad ära. Kahepeale võtsime krevette küüslauguga tehtuna, mingit huvitavatmarineeritud liha, kaheksajalga ja siis mingeid huvitavaid karbilisi vms... Kahepeale sai sealt rohkem kui kõhutäie :)
Õhtul külastasin koos mõne pokkeri-slaisseriga põgusalt üht okhalikku pubi ja tutvusin nendega veidi. Palju ei jaksanud, kuna lennureisist oli veel väsimus sees.
----------------
Selle sama väsimuse tõttu võtsin teise päeva rahulikult ja magasin kohe kaua. Ning olin lihtsalt niisama.
Kolmandal päeval võtisn veidi kavaks, et vaataks, mis siin linnas on kah. Et kas ongi kõik nii, nagu teel siia hotelli paistis. Väheke lappamist netis ja veidi uurimist alt hotelli asjapulkadelt küsimist ning tekkiski mõte,et vaadata mõnda kohalikku vaatamisväärsust... Kuna kaardilt vaadates tundusid paar neist suhteliselt lähedal üksteisele olevat, siis ega väike jalutuskäikju paha tee :)
Sõelale jäid Fort San pedro, Magellan's Cross ja Heritage of Cebu Monument. Enne seda veel tuterdasin veidi siin hotelli ümber olevas pargimoodi asjas ringi ja vaatasin kohalikke taimi. Alguses soovitasid hotelli omad mulle mingit organiseeritud linnatuuri, aga see oleks mingi 1000 eeq kokku maksnud... Ei, aitähh. Läksin ise omal käel.
Taksoga linna sinna forti juurde. Väike see muidugi oli ja kuidagi poolhooldatud, kuid okei... Tegin seal paar tiiru ja vaatasin seda siit-sealt. Kui sealt edasi tahtsin jalutada ning kohalike politseinike käest küsisin suunajuhiseid, siis nad ei osanud kohe mitte midagi öelda. Soovitasid mingite teist tüüpi politseinike (või olid nad liikluskorraldajad) käest küsida, sest nemad olid alles täitsa kollanokad. Kaarti vaatasid nad kah sellise piluga, nagu oleks see eesti keeles kirjutatud salakiri olnud. Ehk teisisõnu hakkasin omapead mingis suunas minema. Kuna seal selle forti ees oli kohe mingi hull tunnelikaevandus pooleli, siis kohe ei saand aru, kus ma t2pselt paiknen... Aga kohe, kui ma ühele suuremale ristmikule välja jõudsin, leidsin kaardi pealt ennast üles. Sealt edasi läks kõik juba orienteerumise mõttes lihtsaks. Sai muud vaadata. Näiteks seda, kuidas enamvähem kõik kohalikud (kes vähem, kes rohkem varjatult) vahtisid mind. Osad isegi lehvitasid, kui sõitsid jeepnydes mööda. Lehvitasid ja hõikusid: "Sir! Sir!" Õnneks olid mul päiksekad ees ja ma tegin enamvähem ükskõikset nägu.
Kuna on selle suure festivali eelne nädal, siis juba praegu käib vaikselt asjatamine selle suunas ning linnas on mingid tänavad rahva jaoks autodele suletud. Ja rahvast oli seal palju. Pühapäevase päeva tõttu olid nad eriti suure hulgana kogunenud kiriku juude ja laulsid seal tänaval vastavalt sellele, mis seest kosta oli. Ja tänaval olid nad selle pärast, et sisse lihtsalt enam ei mahtunud kedagi juurde. Selle sama kiriku taga oli väikeses ehitisekeses minu järgmine siht - Magellan's Cross. Ehk siis rist, mis püstitati sinna samma kohta, kus Ferdinand Magellan pani risti, pärast esimeste filipiinlaste baptiseerimist. Ilusa laemaaliga väike majake oli :)
Sealt selle viimase sihtpunkti juurde jalutades möödusin sellisest kohast, nagu Colon Marker, mis tähistas Cebu vanima tänava alguspaika. Pidi olema kauplemistänav ja puha, kuid sealt algusest mööda jalutades ei jäänud küll väga sellist muljet, et see kuidagi teistmoodi kauplemistänav oleks olnud, kui seda iga teine tänav on. Seega ei hakanud seal ringi paterdama. Õige oli kah, sest kui selle monumendi juurde jõudsin, hakkas vihma sadama... Vaatasin seda siit ja sealt küljest (monument, nagu monument ikka, ei midagi ekstravagantset) ja kebisin takso peale. Varsti läks pimedaks kah ning väga pimedas ei tahtnud seal ringi patseerida.
