Mõttesalv
pühapäev, 31. mai 2009
Tartu Rattaralli 61km
Mina olen oraanzhi särgiga ratturi selja taga kohe esimene sinise särgiga.
Niih, eilne asi läbitud. Ja täitsa elus ja terve olen ja ratas kah terve. Mingeid eriti ärevaid hetki ei tekkinudki, kui aus olla.
Stardipaugust kuni liikumahakkamiseni kulus poolteist minutit. Ja kohe pärast seda tuli Riia mäe tõus. Enne sõidu algust ma hullult kartsin seda (et kohe haamer ja siis on sõit "tehtud"), kuid läks kuidagi väga sujuvalt hoopis.
Tartu-Elva vahepeal sattusin mõnusalt grupis sõitma ja üllatusin KUI kerge ikka seal sõita on, kui õigesti paigutada ennast. Enne Elvat sõitsin mööda kolmest kägarast. 10km enne Elvat tuli häda kummitama aga õnneks suutsin selle ära unustada Elvaks. Grupis viibides suutsin kuni Elvani trassil kimades keskmise hoida kusagil 35km/h juures.
Pärast Elvat läks asi mägisemaks ning tõuse tekkis rohkem. Elva ja Pangodi vahepeal tilpnesin erinevates gruppides (vastavalt võimetele) ning vahepeal vedasin ka ühte neljast gruppi mõned kilomeetrid kuni tagant tulev 20-line grupp meid alla neelas ja kaasa vedas. Sama grupiga sai sõidetud kuni Pangodini, kuid siis lagunes see ära - kes läks toitlustuspunkti paake täitma, kes pani uue käigu ja läks eest minema (need tavaliselt, kellel oli hea maanteeratas :P).
Minul provianti jätkus ja panin TP-st tuhinal mööda, kuid kiiretega kaasa minemiseks väga jaksu polnud. Sedasi saigi siis üksi sügatud sealt Tatra tõusust üles ning peaaegu hõisatud, et päris kiirelt läks. Jama oli ainult selles, et Tatra tõus koosneb kahest osast ja mul tekkis hea tunne kahe tõusu vahepeal :P Teine tõus nii kergelt enam ei läinud, kuna üksi oli sellise tempoga ikka kuradima vastik ja raske ukerdada seal. Tõusu lõpus sai mind jälle kätte üks neljane punt, kelle sappa ma end siis puhkama seadsin. Nii sai kulgetud kuni viimase TP-ni, kuhu grupiliikmed sisse keerasid. Mina vändasin sealt kah peatumata läbi. haarasin vaid lennult kaks topsi veega (pudelites oli veel täitsa parasjagu).
Pärast viimast TP-d sain ka end uuesti ühe suurema pundi sappa haakida, kes tegid täitsa mõnusat tempot. Ketrasin koos nendega peaaegu Ülenurme ristini, kus hakkas mind kummitama krambikene kannikate all reite taga ülaosas. Hästi istuda ja vändata ei saanud, püsti vändata kah ei saanud/jaksanud. Hoidsin end ka kuidagi grupi sabas vahelduva eduga. Mingi valemiga leidsin lõpuks ka asendi, kus oli kõige vähem valus. Selle asendiotsimise ja grupis püsida püüdmisega olin ka end piisavalt väsitanud, et Ülenurme raudteeülesõidu juures nad ikkagi libisesid eest ära. Tegin enda mannetuid püüdlusi neile järgi vändata, kuid asjata. Enda moraali hoidmiseks siiski jätkasin püüdlusi järgi jõuda. Tarbuse bussipargi juures tuli tagant meeldiv kümnene sommide salk ja võttis mu kaasa :). Lõpuni oli jäänud umbes 5 km.
3 km enne finishit eraldus suuremast pundist üks paar. Kuna ma olin seal grupis veidi puhates veereda saanud, oli jaksu ka nendega kaasa minna. Kilomeetri juures (seal oli üle tee suur kaar) nägin, et kahest mehest üks plaanis jätkata sama tempot ja üks vist hakkas veidi ette veerema. Mõtlesin kah, et aind kilt ning kohe-kohe läbi kah. Keerasin käigud põhja, panin pea "lenksudele" ning läksin viimast kokku võttes hüpetega (kuna esihargil on amort siis väga tugevalt ja kogu kehaga väntamisele kaasa andes tulevad sellised hüpped sisse) minema. Viimase sirge peal sain vist päris tugeva hoo sisse. Igatahes vuhisesin seal päris mitmest mööda.
Kokkuvõte:
Spidomeeter näitas: keskmine kiirus - 31,5 km/h, maksimum - 51 km/h. Läbitud vahemaa tuli 65-koma-midagi km.
Pulsomeeter näitas: aeg - 2:07:23, keskmine pulsisagedus - 175, maksimum - 219.
Mitteametlikud tulemused tartumaraton.ee lehelt: aeg 2:07:18, koht (infotahvlilt) - 323. (1900+ osavõtjat)
Õhtul oli näha väga karmi jalgratturipäevitust kätel-jalgadel. Reite peal on nagu joonlauaga tõmmatud jutt päevituse ja valge naha vahel 10cm pealtpool põlve. Kätel on jutid kah tugevad, kuid mitte nii konkreetsed.
Täna on jalad törts kanged ja kükist püsti saamine on valus, kuid trepist käia saab üllatavalt hästi :)
|
Mina olen oraanzhi särgiga ratturi selja taga kohe esimene sinise särgiga.Niih, eilne asi läbitud. Ja täitsa elus ja terve olen ja ratas kah terve. Mingeid eriti ärevaid hetki ei tekkinudki, kui aus olla.
Stardipaugust kuni liikumahakkamiseni kulus poolteist minutit. Ja kohe pärast seda tuli Riia mäe tõus. Enne sõidu algust ma hullult kartsin seda (et kohe haamer ja siis on sõit "tehtud"), kuid läks kuidagi väga sujuvalt hoopis.
Tartu-Elva vahepeal sattusin mõnusalt grupis sõitma ja üllatusin KUI kerge ikka seal sõita on, kui õigesti paigutada ennast. Enne Elvat sõitsin mööda kolmest kägarast. 10km enne Elvat tuli häda kummitama aga õnneks suutsin selle ära unustada Elvaks. Grupis viibides suutsin kuni Elvani trassil kimades keskmise hoida kusagil 35km/h juures.
Pärast Elvat läks asi mägisemaks ning tõuse tekkis rohkem. Elva ja Pangodi vahepeal tilpnesin erinevates gruppides (vastavalt võimetele) ning vahepeal vedasin ka ühte neljast gruppi mõned kilomeetrid kuni tagant tulev 20-line grupp meid alla neelas ja kaasa vedas. Sama grupiga sai sõidetud kuni Pangodini, kuid siis lagunes see ära - kes läks toitlustuspunkti paake täitma, kes pani uue käigu ja läks eest minema (need tavaliselt, kellel oli hea maanteeratas :P).
Minul provianti jätkus ja panin TP-st tuhinal mööda, kuid kiiretega kaasa minemiseks väga jaksu polnud. Sedasi saigi siis üksi sügatud sealt Tatra tõusust üles ning peaaegu hõisatud, et päris kiirelt läks. Jama oli ainult selles, et Tatra tõus koosneb kahest osast ja mul tekkis hea tunne kahe tõusu vahepeal :P Teine tõus nii kergelt enam ei läinud, kuna üksi oli sellise tempoga ikka kuradima vastik ja raske ukerdada seal. Tõusu lõpus sai mind jälle kätte üks neljane punt, kelle sappa ma end siis puhkama seadsin. Nii sai kulgetud kuni viimase TP-ni, kuhu grupiliikmed sisse keerasid. Mina vändasin sealt kah peatumata läbi. haarasin vaid lennult kaks topsi veega (pudelites oli veel täitsa parasjagu).
Pärast viimast TP-d sain ka end uuesti ühe suurema pundi sappa haakida, kes tegid täitsa mõnusat tempot. Ketrasin koos nendega peaaegu Ülenurme ristini, kus hakkas mind kummitama krambikene kannikate all reite taga ülaosas. Hästi istuda ja vändata ei saanud, püsti vändata kah ei saanud/jaksanud. Hoidsin end ka kuidagi grupi sabas vahelduva eduga. Mingi valemiga leidsin lõpuks ka asendi, kus oli kõige vähem valus. Selle asendiotsimise ja grupis püsida püüdmisega olin ka end piisavalt väsitanud, et Ülenurme raudteeülesõidu juures nad ikkagi libisesid eest ära. Tegin enda mannetuid püüdlusi neile järgi vändata, kuid asjata. Enda moraali hoidmiseks siiski jätkasin püüdlusi järgi jõuda. Tarbuse bussipargi juures tuli tagant meeldiv kümnene sommide salk ja võttis mu kaasa :). Lõpuni oli jäänud umbes 5 km.
3 km enne finishit eraldus suuremast pundist üks paar. Kuna ma olin seal grupis veidi puhates veereda saanud, oli jaksu ka nendega kaasa minna. Kilomeetri juures (seal oli üle tee suur kaar) nägin, et kahest mehest üks plaanis jätkata sama tempot ja üks vist hakkas veidi ette veerema. Mõtlesin kah, et aind kilt ning kohe-kohe läbi kah. Keerasin käigud põhja, panin pea "lenksudele" ning läksin viimast kokku võttes hüpetega (kuna esihargil on amort siis väga tugevalt ja kogu kehaga väntamisele kaasa andes tulevad sellised hüpped sisse) minema. Viimase sirge peal sain vist päris tugeva hoo sisse. Igatahes vuhisesin seal päris mitmest mööda.
Kokkuvõte:
Spidomeeter näitas: keskmine kiirus - 31,5 km/h, maksimum - 51 km/h. Läbitud vahemaa tuli 65-koma-midagi km.
Pulsomeeter näitas: aeg - 2:07:23, keskmine pulsisagedus - 175, maksimum - 219.
Mitteametlikud tulemused tartumaraton.ee lehelt: aeg 2:07:18, koht (infotahvlilt) - 323. (1900+ osavõtjat)
Õhtul oli näha väga karmi jalgratturipäevitust kätel-jalgadel. Reite peal on nagu joonlauaga tõmmatud jutt päevituse ja valge naha vahel 10cm pealtpool põlve. Kätel on jutid kah tugevad, kuid mitte nii konkreetsed.
Täna on jalad törts kanged ja kükist püsti saamine on valus, kuid trepist käia saab üllatavalt hästi :)
