Mõttesalv
esmaspäev, 31. mai 2010
29. Rattaralli ehk võidame sõidu esime 20 kilomeetriga
Võistluspäeva hommikul oli mul enesetunne hea, vaatamata taustal pakitsevale nohu ja põskkoopapõletiku kombole. Sõitmist õnneks need kumbki ei tulnud segama.
Parkisin end 20 minutit enne starti stardikoridori ning leidsin end kenasti poodiumi eest. Minust ettepoole jäi vast sada või veidi enam ratturit. Stardilindini oli maksimum paarkümmend meetrit. Minut enne starti sai kenasti ka gps käima lülitatud ning jäigi vaid oodata stardipauku.
Erinevalt eelmise aasta minutisest stardipaugujärgsest ootamisest sain kohe liikuma ka hakata. Koos selle liikumahakkamisega kaasnes ka eksimatult äratuntav lopa-lopa hääl ning jube taignasõtkumise tunne pedaalides. Kiire pilk rehvidele tuvastas purunenud tagumise kummi. Sõidetud oli ~30 meetrit.
Laveerisin kiiresti läbi grupi ühte serva välja, keerasi ratta "selili" ja asusin kiirelt ning kirudes kummi vahetama. Ratturid muudkui möödusid ja möödusid. Kummivahetusele kulus kuus ja pool minutit. Eebleid ja asju rattakotikesse toppides kuulsin veel, kuidas kommentaator hüüdis maha, et viimane hilineja olla kiirustades stardikoridori tormanud. Ratas kiirelt tööasendisse tagasi, hops sadulasse ning väntama. Pilgud siia-sinna kinnitasid tõsiasju - seljataga oli stardikoridor täiesti tühi, see viimane kiirustaja oli minust just möödunud ning kulges paarkümmend meetrit eespool. Ülejäänud sõitjad olid juba keeranud ära vasakule Riia mäe poole. Mis siis ikka - ka KÕIGE viimasena startimine on uus ja omajagu huvitav kogemus.
Kuna 71km on siiski matkasõit ja mõned tulevad seda sõitma tõesti ka kui matkasõitu, siis juba kaubamaja ülekäiguraja juures sain viimased sõitjad kätte. Kogu pettumus ja trots, mis kummipurunemisega kaasnes (ja võibolla veidi ka see nohuvimm), lükkas mõtte rahuliku pulsiga sõidu alustamisest utoopia kategooriasse. Kaubamaja ristilt üles pöörates oli juba pulsikellal kaunikujuline 180 vastu vaatamas. Kui pulss juba selline, siis tuleb ju vastavalt sellele ka tööd teha :P Hakkasingi siis udjama kuis jaksasin.
Selle sama sõidu matkaliste omaduste tõttu olid ka alguses kõik kes mulle selg ees vastu tulid numbritega kõvasti 6000+ ning hoidsit tempot seal 16-18km/h juures. Mina aga tahtsin tempot üle 25km/h ning numbreid alla 5500. Selliseid aga eritit ei leidunud seal. Seega tuli ise omale tempot teha ja ise vapralt tuult ning sääski rinnaga lõigata. Umbes 16 km kandis tuli hetkeks üks rattur ja tegi minule sobivat tempot. Umbes kilomeetri sai tema tuules kulgeda, kuid siis ta vist väsis ära ning hakkas mingi naljagrupi sabas tirri laskma. Hüppasin kiirelt ta tagant välja ning läksin jälle oma tööd tegema. Veidi enne seda avastasin ühe eessõitja vigurdamise peale, et suures tuhinas ratast vahetades olin unustanud tagumise piduri kinni tagasi panna. No kurat temaga. Esipidur toimis veel ja üldse tahtsin ma ju kiiresti udjada, mitte vaikselt pidurdada. :P
Esimese toitlustuspunkti juures oleks mind peaaegu, et sunnitud vägisi TP-s peatuma, kuna mingi veider kamp otsustas 200m enne punkti korraks tõmmata end vasakusse teeserva. Ma vaatasin, et viisakad inimesed ja lasevad kiirema tulija endast mööda. Eksisin. Momendil, kui ma olin neist vaid mõned meetrid taga pool, otsustasid nad teeserva vahetada. Ja seda kõik korraga. Selle liigutusega püüti mind kaunikujuliselt karpi. Siputasin seal nende vahel ja selgitasin, et tahaks siit või siis sealt poolt neist mööduda. Kahjuks oli neil vist ainult rosin silme ees ja seega ei saanud aru, mis tahetakse. Nõnda ma siis seal balanseerisin veidi ja üritasin kiiruse puudumise tõttu mitte külili kukkuda. Õnneks sain enne liikuma, kui oleks pidanud jalgu klippidest kiskuma hakkama.
Pangodist Elvasse oli põhimõtteliselt soolosõit. Kellegi tuulde polnud mõtet küll end parkida, sest kasu oleks selles tegevuses olnud kaheldava väärtusega. Elvas oli kahest paagist vaid pool veel täis ning seega oli vaja jooki juurde võtta. Seal oli ka koht, kus ühinesid lühikese ja pika raja sõitjad. Pärast TP-d sai veel mõned kilomeetrid lühikese raja sõitjate vahet keritud. Lühikese raja numbrid olid nüüd juba suures osas seal 5500-6000 vahemikus.
Mingi moment tuli tagant üks paar pika raja sõitjaid. Nende tempo tundus selline paras ning ma haakisin end neile sappa. Paari nõrgem lüli maastikurattaga kukkus varsti tempost ära ning ei tea, kuhu ta jäi. Teine jätkas tublisti vedamist. Tempot hoidis ta kenasti 30 lähedal, vahepeal ka 40 kandis. Sedasi sai kenasti kulgetud ja paljudest grupikestest möödutud kuni Lõunakeskuse TP-ni.
Seni tublisti terve tee vedanud Bianchi-rattur keeras sinna sisse. Kuna oli jäänud veel vaid 10km, siis ei hakanud ma end selle pausiga väsitama ja litsusin edasi. Meil seni sabas olnud paar ratturit kasutasid hetkelist kahtlevat olekut ja tempolangust ning läksid minust mööda. Rebisin end neile sappa ning jätkasin nendega koos varasema tempo hoidmist. Kusagil Tarbuse kandis võtsid ees olijad end kõrvuti, lasid jala sirgu ning otsustasid kõva häälega vesteldes, et ei lähe end lõpus tühjaks sõitma, vaid veerevad allamäge lõpuni. Siis jaksavat pärast ka koju vändata.
Mina päris seda meelt polnud, sest sõidu lõpp on siiski seal, kus on finiš, mitte 3km enne seda :P Libistasin end parajasti mööduva neliku sappa ning jäin sinna tuulevarju otsima.
1km märgi juures mõtlesin teha sama, mis eelmine aastagi - käigud põhja, laup lenksadele ja täie auruga viimast pungestust tegema. Spurdi alguses sain kenasti 44km/h käte ja suutsin seda ka hoida mõnedsajad meetrid, kuni sai silla alt läbi ja see viimane kurv ära tehtud. Siis lõi aga täieline vastutuul "oimetuks" ning kiirus vajus 34 peale. Pusisin, mis ma pusisin, aga see oli ka kogu finišikiirendus. Libisesin selle kiirusega siis lõpuni.
Pärast lõppu, kui kiibikoristaja-neidude juures jala maha panin, käis kett esimese hammasratta pealt plaksuga maha ja jäi pedaali külge rippu. Hea, et varem ei juhtunud midagi :)
Igatahes, läbi tehtud. Natuke andmeid:
Mitteametlikud tulemused ütlevad: aeg - 2:32:36, koht 695. (1840 finisheerujat).
Pulsikell ütleb: keskmine pulss - 182 lööki/min, max - 194 lööki/min.
Gps-i salvesatud andmed: http://rnkpr.com/a681z9
Mina (paremal, sinises) tabatuna Elva TP-s värskendust võtmas.
Parkisin end 20 minutit enne starti stardikoridori ning leidsin end kenasti poodiumi eest. Minust ettepoole jäi vast sada või veidi enam ratturit. Stardilindini oli maksimum paarkümmend meetrit. Minut enne starti sai kenasti ka gps käima lülitatud ning jäigi vaid oodata stardipauku.
Erinevalt eelmise aasta minutisest stardipaugujärgsest ootamisest sain kohe liikuma ka hakata. Koos selle liikumahakkamisega kaasnes ka eksimatult äratuntav lopa-lopa hääl ning jube taignasõtkumise tunne pedaalides. Kiire pilk rehvidele tuvastas purunenud tagumise kummi. Sõidetud oli ~30 meetrit.
Laveerisin kiiresti läbi grupi ühte serva välja, keerasi ratta "selili" ja asusin kiirelt ning kirudes kummi vahetama. Ratturid muudkui möödusid ja möödusid. Kummivahetusele kulus kuus ja pool minutit. Eebleid ja asju rattakotikesse toppides kuulsin veel, kuidas kommentaator hüüdis maha, et viimane hilineja olla kiirustades stardikoridori tormanud. Ratas kiirelt tööasendisse tagasi, hops sadulasse ning väntama. Pilgud siia-sinna kinnitasid tõsiasju - seljataga oli stardikoridor täiesti tühi, see viimane kiirustaja oli minust just möödunud ning kulges paarkümmend meetrit eespool. Ülejäänud sõitjad olid juba keeranud ära vasakule Riia mäe poole. Mis siis ikka - ka KÕIGE viimasena startimine on uus ja omajagu huvitav kogemus.
Kuna 71km on siiski matkasõit ja mõned tulevad seda sõitma tõesti ka kui matkasõitu, siis juba kaubamaja ülekäiguraja juures sain viimased sõitjad kätte. Kogu pettumus ja trots, mis kummipurunemisega kaasnes (ja võibolla veidi ka see nohuvimm), lükkas mõtte rahuliku pulsiga sõidu alustamisest utoopia kategooriasse. Kaubamaja ristilt üles pöörates oli juba pulsikellal kaunikujuline 180 vastu vaatamas. Kui pulss juba selline, siis tuleb ju vastavalt sellele ka tööd teha :P Hakkasingi siis udjama kuis jaksasin.
Selle sama sõidu matkaliste omaduste tõttu olid ka alguses kõik kes mulle selg ees vastu tulid numbritega kõvasti 6000+ ning hoidsit tempot seal 16-18km/h juures. Mina aga tahtsin tempot üle 25km/h ning numbreid alla 5500. Selliseid aga eritit ei leidunud seal. Seega tuli ise omale tempot teha ja ise vapralt tuult ning sääski rinnaga lõigata. Umbes 16 km kandis tuli hetkeks üks rattur ja tegi minule sobivat tempot. Umbes kilomeetri sai tema tuules kulgeda, kuid siis ta vist väsis ära ning hakkas mingi naljagrupi sabas tirri laskma. Hüppasin kiirelt ta tagant välja ning läksin jälle oma tööd tegema. Veidi enne seda avastasin ühe eessõitja vigurdamise peale, et suures tuhinas ratast vahetades olin unustanud tagumise piduri kinni tagasi panna. No kurat temaga. Esipidur toimis veel ja üldse tahtsin ma ju kiiresti udjada, mitte vaikselt pidurdada. :P
Esimese toitlustuspunkti juures oleks mind peaaegu, et sunnitud vägisi TP-s peatuma, kuna mingi veider kamp otsustas 200m enne punkti korraks tõmmata end vasakusse teeserva. Ma vaatasin, et viisakad inimesed ja lasevad kiirema tulija endast mööda. Eksisin. Momendil, kui ma olin neist vaid mõned meetrid taga pool, otsustasid nad teeserva vahetada. Ja seda kõik korraga. Selle liigutusega püüti mind kaunikujuliselt karpi. Siputasin seal nende vahel ja selgitasin, et tahaks siit või siis sealt poolt neist mööduda. Kahjuks oli neil vist ainult rosin silme ees ja seega ei saanud aru, mis tahetakse. Nõnda ma siis seal balanseerisin veidi ja üritasin kiiruse puudumise tõttu mitte külili kukkuda. Õnneks sain enne liikuma, kui oleks pidanud jalgu klippidest kiskuma hakkama.
Pangodist Elvasse oli põhimõtteliselt soolosõit. Kellegi tuulde polnud mõtet küll end parkida, sest kasu oleks selles tegevuses olnud kaheldava väärtusega. Elvas oli kahest paagist vaid pool veel täis ning seega oli vaja jooki juurde võtta. Seal oli ka koht, kus ühinesid lühikese ja pika raja sõitjad. Pärast TP-d sai veel mõned kilomeetrid lühikese raja sõitjate vahet keritud. Lühikese raja numbrid olid nüüd juba suures osas seal 5500-6000 vahemikus.
Mingi moment tuli tagant üks paar pika raja sõitjaid. Nende tempo tundus selline paras ning ma haakisin end neile sappa. Paari nõrgem lüli maastikurattaga kukkus varsti tempost ära ning ei tea, kuhu ta jäi. Teine jätkas tublisti vedamist. Tempot hoidis ta kenasti 30 lähedal, vahepeal ka 40 kandis. Sedasi sai kenasti kulgetud ja paljudest grupikestest möödutud kuni Lõunakeskuse TP-ni.
Seni tublisti terve tee vedanud Bianchi-rattur keeras sinna sisse. Kuna oli jäänud veel vaid 10km, siis ei hakanud ma end selle pausiga väsitama ja litsusin edasi. Meil seni sabas olnud paar ratturit kasutasid hetkelist kahtlevat olekut ja tempolangust ning läksid minust mööda. Rebisin end neile sappa ning jätkasin nendega koos varasema tempo hoidmist. Kusagil Tarbuse kandis võtsid ees olijad end kõrvuti, lasid jala sirgu ning otsustasid kõva häälega vesteldes, et ei lähe end lõpus tühjaks sõitma, vaid veerevad allamäge lõpuni. Siis jaksavat pärast ka koju vändata.
Mina päris seda meelt polnud, sest sõidu lõpp on siiski seal, kus on finiš, mitte 3km enne seda :P Libistasin end parajasti mööduva neliku sappa ning jäin sinna tuulevarju otsima.
1km märgi juures mõtlesin teha sama, mis eelmine aastagi - käigud põhja, laup lenksadele ja täie auruga viimast pungestust tegema. Spurdi alguses sain kenasti 44km/h käte ja suutsin seda ka hoida mõnedsajad meetrid, kuni sai silla alt läbi ja see viimane kurv ära tehtud. Siis lõi aga täieline vastutuul "oimetuks" ning kiirus vajus 34 peale. Pusisin, mis ma pusisin, aga see oli ka kogu finišikiirendus. Libisesin selle kiirusega siis lõpuni.
Pärast lõppu, kui kiibikoristaja-neidude juures jala maha panin, käis kett esimese hammasratta pealt plaksuga maha ja jäi pedaali külge rippu. Hea, et varem ei juhtunud midagi :)
Igatahes, läbi tehtud. Natuke andmeid:
Mitteametlikud tulemused ütlevad: aeg - 2:32:36, koht 695. (1840 finisheerujat).
Pulsikell ütleb: keskmine pulss - 182 lööki/min, max - 194 lööki/min.
Gps-i salvesatud andmed: http://rnkpr.com/a681z9
Mina (paremal, sinises) tabatuna Elva TP-s värskendust võtmas.neljapäev, 27. mai 2010
Rattatrenn
Eile sai tehtud esimene trenn, mille juures kasutasin jälgimiseks enda uut telefoni, kui GPS-seadet. Tulemus oli päris hea. Salvestas sõidu kenasti ära, jälgis ilusti kiirust ja kõrguste liikumist. Hiljem kodus (kui sai wifi ühenduse kätte) sikutas trajektoorile taustaks ka Google'i kaardid :)
Tulemust saab näha siin -> http://rnkpr.com/a63qel
Tulemust saab näha siin -> http://rnkpr.com/a63qel
kolmapäev, 19. mai 2010
Asjadest...
Markus käis arsti juures (4k 2n). Muu hulgas kaaluti-mõõdeti - 8200g ja 69cm. Arst avaldas arvamust, et veidi veel ja ongi aastase lapse kaal käes. :S :D
Emma mõõdeti 2 aastaseks saamise puhul üle - 11,8kg ja 87cm.
-------
Täna oli meil siin Tartus taevas võimalik trips-traps-trulli mängida. Esimene ring on juba paigas.
Emma mõõdeti 2 aastaseks saamise puhul üle - 11,8kg ja 87cm.
-------
Täna oli meil siin Tartus taevas võimalik trips-traps-trulli mängida. Esimene ring on juba paigas.
